- Häälikuid me kuuleme ja hääldame. Näide: SAAR – 3 häälikut
- Tähti me näeme ja kirjutame. Näide: SAAR – 4 tähte
- Lühikese täishääliku (aeiouõäöü) ja suluta kaashääliku (cfhjlmnqrsšzžvwxy) märgime 1 tähega, pika 2 tähega, ülipika 2 tähega (ülipikka on võimalik venitada, pikka mitte)
- Lühikese sulghääliku märgime nõrga tähega (g, b, d), pika tugevaga (k, p, t), ülipika kahe tugeva tähega (kk, pp, tt)
- Kui sõnas on kaks või rohkem erinevat täishäälikut kõrvuti, siis see on täishäälikuühend ja täishäälikuühendis kirjutame kõik tähed ühekordselt.
- Kui sõnas on kaks või rohkem erinevat kaashäälikut kõrvuti, siis see on kaashäälikuühend ja kaashäälikuühendis kirjutame kõik tähed ühekordselt.
- Jutuke koosneb lausetest.
- Lause koosneb sõnadest.
- Sõna koosneb silpidest.
- Igas silbis on vähemalt üks täishäälik.
- Poolitamisel läheb uue rea algusesse üks kaashäälik (kaashäälikuühendis jäävad kõik teised vanale reale) ja liitsõnu saame poolitada liitumise kohalt.
- Lause algab suure tähega.
- Esimest rida harjutuses alustame taandreaga.
- Jutustava lause lõppu paneme punkti.
- Küsilause lõppu paneme küsimärgi. Küsilause algab küsisõnaga.
- Hüüdlause lõppu paneme hüüumärgi. Hüüdlause keelab, käseb, palub, tänab, soovib ja hüüab.
- Koma on kirjavahemärk ja ei lõpeta lauset. Et, sest, aga, kuid, vaid, siis tahavad enda ette koma. Koma ei taha aga sidesõnad: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka
- Tegevust näitavad sõnad on tegusõnad (mida teeb? mida teevad? jne), kui nende lõpus on sulghäälik, siis lõpevad nõrga tähega.
- Sõnad mis näitavad omadust ja vastavad küsimusele missugune? on omadussõnad.
- Nimed kirjutame alati suure algustähega. (Meelis, Polla, Tartu, Emajõgi, Eesti jne)
- Mitmuse lõpus on nõrk täht (mitmuse tunnus –d).
- Nimisõnad - elusolendi kohta küsime - kes? Elutu (ka taimed) kohta küsime – mis?
- Asesõnad on MA, SA, TA, ME, TE, NAD ja kõik kirjutatakse ühe täishäälikuga.
- J on väga uhke mees, sõnas – silbis kõige ees, kui talle järgneb täishäälik.
- S tahab enda kõrvale tugevat tähte. (S-i järel alati.)
- H tahab enda kõrvale tugevat tähte.
- Eestikeelsed sõnad algavad tugeva tähega.
- Kui sõna vastab küsimusele kellega? või millega? kirjutame lõppu –ga.
- Kui sõna vastab küsimusele millesse? kellesse? või kuhu? kirjutame lõppu –sse.
- Joonelise vihiku esimest lehekülge alustan neljandalt joonelt. Uut lehekülge esimeselt joonelt. Pealkirja ette jätan 2 vaba rida ja taha 1 vaba rea. Pealkirja alla tõmban joone värvipliiatsi ja joonlauaga. Vihiku välisservale, pealkirjaga ühele joonele, märgin kuupäeva.
- Ruudulise vihiku esimest lehekülge alustan kaheksandalt ruudult. Uut lehekülge alustan neljandalt ruudult. Lehe alt ja ülevalt jäävad 3 ruutu alati tühjaks. Pealkirja ette jätan 3 vaba ruutu ja taha 2 vaba ruutu. Pealkirjale joon ja servale kuupäev.
- Pärast vihiku kontrolli õpetaja poolt parandan koheselt vead (pealkiri: Vigade parandus). Emakeeles kirjutan terve lause, milles oli viga ja tõmban sõnale/sõnadele, milles enne oli viga sees, joone alla (nüüd kirjutan selle sõna õigesti). Matemaatikas kirjutan vigase tehte uuesti.
- Töövihikus/tööraamatus vigu parandama ei pea, kui õpetaja ei ole selleks eraldi korraldust andnud.
Grammatika
Tellimine:
Postitused (Atom)