Grammatika

  1. Häälikuid me kuuleme ja hääldame. Näide: SAAR – 3 häälikut
  2. Tähti me näeme ja kirjutame. Näide: SAAR – 4 tähte
  3. Lühikese täishääliku (aeiouõäöü) ja suluta kaashääliku (cfhjlmnqrsšzžvwxy) märgime 1 tähega, pika 2 tähega, ülipika 2 tähega (ülipikka on võimalik venitada, pikka mitte)
  4. Lühikese sulghääliku märgime nõrga tähega (g, b, d), pika tugevaga (k, p, t), ülipika kahe tugeva tähega (kk, pp, tt)
  5. Kui sõnas on kaks või rohkem erinevat täishäälikut kõrvuti, siis see on täishäälikuühend ja täishäälikuühendis kirjutame kõik tähed ühekordselt.
  6. Kui sõnas on kaks või rohkem erinevat kaashäälikut kõrvuti, siis see on kaashäälikuühend ja kaashäälikuühendis kirjutame kõik tähed ühekordselt.
  7. Jutuke koosneb lausetest.
  8. Lause koosneb sõnadest.
  9. Sõna koosneb silpidest.
  10. Igas silbis on vähemalt üks täishäälik.
  11. Poolitamisel läheb uue rea algusesse üks kaashäälik (kaashäälikuühendis jäävad kõik teised vanale reale) ja liitsõnu saame poolitada liitumise kohalt.
  12. Lause algab suure tähega.
  13. Esimest rida harjutuses alustame taandreaga.
  14. Jutustava lause lõppu paneme punkti.
  15. Küsilause lõppu paneme küsimärgi. Küsilause algab küsisõnaga.
  16. Hüüdlause lõppu paneme hüüumärgi. Hüüdlause keelab, käseb, palub, tänab, soovib ja hüüab.
  17. Koma on kirjavahemärk ja ei lõpeta lauset. Et, sest, aga, kuid, vaid, siis  tahavad enda ette koma. Koma ei taha aga sidesõnad: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka
  18. Tegevust näitavad sõnad on tegusõnad (mida teeb? mida teevad? jne), kui nende lõpus on sulghäälik, siis lõpevad nõrga tähega.
  19. Sõnad mis näitavad omadust ja vastavad küsimusele missugune? on omadussõnad.
  20. Nimed kirjutame alati suure algustähega. (Meelis, Polla, Tartu, Emajõgi, Eesti jne)
  21. Mitmuse lõpus on nõrk täht (mitmuse tunnus –d).
  22. Nimisõnad - elusolendi kohta küsime - kes?    Elutu (ka taimed) kohta küsime – mis?
  23. Asesõnad on MA, SA, TA, ME, TE, NAD ja kõik kirjutatakse ühe täishäälikuga.
  24. J on väga uhke mees, sõnas – silbis kõige ees, kui talle järgneb täishäälik.
  25. S tahab enda kõrvale tugevat tähte. (S-i järel alati.)
  26. H tahab enda kõrvale tugevat tähte.
  27. Eestikeelsed sõnad algavad tugeva tähega.
  28. Kui sõna vastab küsimusele kellega? või millega? kirjutame lõppu –ga.
  29. Kui sõna vastab küsimusele millesse? kellesse? või kuhu? kirjutame lõppu –sse.  
  30. Joonelise vihiku esimest lehekülge alustan neljandalt joonelt. Uut lehekülge esimeselt joonelt. Pealkirja ette jätan 2 vaba rida ja taha 1 vaba rea. Pealkirja alla tõmban joone värvipliiatsi ja joonlauaga. Vihiku välisservale, pealkirjaga ühele joonele, märgin kuupäeva.
  31. Ruudulise vihiku esimest lehekülge alustan kaheksandalt ruudult. Uut lehekülge alustan neljandalt ruudult. Lehe alt ja ülevalt jäävad 3 ruutu alati tühjaks. Pealkirja ette jätan 3 vaba ruutu ja taha 2 vaba ruutu. Pealkirjale joon ja servale kuupäev.
  32. Pärast vihiku kontrolli õpetaja poolt parandan koheselt vead (pealkiri: Vigade parandus). Emakeeles kirjutan terve lause, milles oli viga ja tõmban sõnale/sõnadele, milles enne oli viga sees, joone alla (nüüd kirjutan selle sõna õigesti). Matemaatikas kirjutan vigase tehte uuesti.
  33. Töövihikus/tööraamatus  vigu parandama ei pea, kui õpetaja ei ole selleks eraldi korraldust andnud.